Moe ajalugu on väga rikkalik ja meelelahutuslik: juba iidsetel aegadel leiutati erinevaid rõivastiile, loodi uusi materjale, lisati uusi elemente juustele, aksessuaaridele, ehetele kaelal, kätel, kõrvadel. Kahtlemata on kaunis pool inimkonnast rohkem huvitatud moest, kuid ka mehed ei lähe sellest kaugele. Seetõttu laieneb moetoodete valik igal aastal ning moetööstus on töötanud ja töötab ka edaspidi inimkonna heaks.
Mood kui nähtus
Teada on, et mood on üks sotsiaalseid nähtusi, kuna selle eesmärk on rahuldada ühiskonna esteetilisi vajadusi. Ja moekaubad omakorda näitavad ise oma omaniku sotsiaalset staatust.
Mood kui nähtust hakati seletama juba 20. sajandi alguses, kui ilmus termin "leke". Ameeriklase Thorstein Vebleni ja sakslase Georg Simmeli sõnul oli moetööstuse eesmärk algselt eristuda üldisest.eliidi massid, kes püüavad alati erineda tavainimestest. Seetõttu tekivad kõik uued voolud ülemklassi seas ning ühiskonna keskmine ja alumine kiht püüavad jäljendada eliitkihti ja võtta se alt üle igasuguseid uuendusi. Teisisõnu, moetrendid "lekivad" ül alt alla ja lakkavad olemast uudsused, liikudes kategooriasse "tarbekaubad". Siis jälle on vaja luua midagi uut ja moekat, et eliit ikka silma paistaks. Toimub nn prestiižse tarbimistsükli protsess, mis ei peatu.
Moodne mood
Tänapäeval on klassikihid ühiskonnas praktiliselt kadunud, kuid moe eesmärk on jäänud samaks - rõhutada inimese kuulumist teatud sotsiaalsesse gruppi. Kaasaegne moetööstus loob asju sellistes valdkondades nagu noortemood, tänav, kontor jne. Samas on igal inimesel võimalik valida endale personaalsed riided, mis on eneseväljendusviis. Moods alt ja stiilselt riietudes saate teistest eristuda ning näidata teistele oma maitse ja isikupära.
Selle põhjal võib järeldada, et moekad asjad on ainult need, mida eksponeeritakse, demonstreeritakse.
Mood
Tööstustoodete koguarvust sisaldab moetööstus ainult neid, mida peetakse moes ja rahuldavad inimese isiklikke vajadusi. Nende hulka kuuluvad:
- riided,
- isiklikud aksessuaarid (käekotid, mütsid, kellad, vööd, sukad, kindad jne),
- kosmeetika ja parfüümid,
- ehted (ehted ja juveelid),
- majapidamistarbed (nõud, voodipesu, voodipesu, vaibad).
Kõigi eelnimetatute tootmisega tegeleb teatud majandussektor – nn "moetööstus". See sektor hõlmab kaupade tootmist ja müüki. Siin on seotud mitmed kergetööstuse harud, sealhulgas tekstiili-, juuksuri-, parfümeeria- ja modelliäri. Nagu statistika näitab, suureneb aja jooksul moetoodete arv järk-järgult.
Moetrendid
Kui varem peeti moeasjadeks ainult inimkonna kaunile poolele mõeldud kaupu, siis 20. sajandil see trend murdus ja mood puudutas ka mehi.
Umbes samal ajal laiendas moetööstus oma moetoodete valikut tänu sellele, et elustiilid muutusid ja avalikuks tulid. Näiteks meie vanavanaemad ja vanaemad ei pidanud pesemisele, nagu ka söömisele, erilist tähtsust. Nüüd ostab enamik meist poest toiduaineid ja pesutooteid. Seetõttu klassifitseeritakse peaaegu kõik isiklikuks tarbeks mõeldud kaubad nüüd moekaupadeks, sealhulgas joogid, autod, mootorrattad, mööbel, kirjatarbed jne.
Moetööstuse arenguetapid
Moetööstus on läbinud mitu arenguetappi. Kuni üheksateistkümnenda sajandi lõpuni sellist suunda ei eksisteerinud, kuigi moe kontseptsioon oli. Alates 1890. aastatest alustavad nad omarõiva- ja aksessuaaritootjate tegevus, mille käigus saab väikeettevõttest tõeline suurtootmine. Ilmus isegi moeajakirju, mis käsitlesid trendikaid asju, mida eliitühiskonnas on kombeks kanda.
Eelmise sajandi 50ndatel suundusid nad massitarbimise poole, mis tähendab, et oli vaja ennustada moenähtusi. Oli ettevõtteid, mis olid spetsialiseerunud moemaailma uute toodete ja suundumuste analüüsimisele. Moekate rõivaste suuremahuline tootmine esitas omad nõuded - teha otsuseid massostude, väljalaskmise jms kohta. Sellest tulenev alt ei sõltunud juba valmisesemeid tootvad ettevõtted mitte ainult moeloojate “leiutistest”, vaid ka toorainetootjatel. Hiljem ilmus trendide prognoosimise süsteem.
Moekahvlid
Alates 20. sajandi 60. aastatest on toimunud tõsised muutused – mood (mood) on jagatud kaheks haruks: kõrgmoe ja valmisrõivad. Sel perioodil saavutasid ülemaailmse kuulsuse moedisainerid nagu Christian Dior, Hubert Givenchy, Yves Saint Laurent, Coco Chanel jt.
90ndatel ilmus moekeskkonda termin "pluralism", mis tähendab ühtse stiili puudumist ja pühendumust mitmesse erinevasse suunda jagunemisele. Uute toodete kasutuselevõtu kiirus muutub. Paralleelselt sellega “nooreneb mood”, st võimalus osta moekaid asju on tekkinud mitte ainult rikaste, vaid ka tavaliste noorte seas. Stilistidel ei ole enam moes domineerivat mõju, kuulsamad kaubamärgid tegelevad propagandaga.
Tuleb märkida, et kui 20. sajandi lõpuni puudutas moetööstus vaid Euroopat, siis 21. sajandil on mood muutunud globaalseks ning oma ideid pakuvad disainerid erinevatest riikidest. Tänapäeval on idamaade kultuuridel juba tohutu mõju ja see peegeldub tarbekaupades.
