Mis eristab 90ndate uut Vene ajastut tänapäeva Venemaa ärimehest? Joonistame assotsiatiivse seeria. Esimese asjana meenub sussisuurune mobiiltelefon, jämedad kuldketid ja ristid rinnal, rahakotid, vaesematele kodumaised autod, tõelistele rikastele aga välismaised mustad autod. Kõige tähtsam on aga vaarika joped. Ainult sel viisil näevad kõhukad ja kiilaspäised uusrikkad välja täpselt sellised, nagu nad oma staatuses peaksid olema.
Jah, praegu on karmiinpunane jope tõepoolest iseloomulik tunnus möödunud ajastule finantspüramiididele, Vene maffiale, turukaubanduse arengule, tsensuuri tagasilükkamisele televisioonis ja ajakirjanduses, keskmise elanikkonna elatustase ja õitsev prostitutsioon, alkoholism, narkomaania… Jah, need olid meie 90ndad. Aga tagasi uute venelaste ja nende stiili juurde.
Karmiinpunane jope ei ilmunud juhuslikult jaemüügipunktide riiulitele ja pealinna kallitesse butiikdesse. Ajaloo järgi näitas Versace moemaja 90ndate alguses, nimelt 1992. aastal maailmale uut kollektsiooni,mille peamiseks aktsendiks olid vaarikavärvi joped. Varem moesuundi jälginud ja suuri rahasummasid taskus mitte pidanud uusrikkad otsustasid, et staatust tuleb rõhutada ered alt ja meeldejääv alt. Nii et rikkamad omandasid originaalid Versacest, algajad ettevõtjad ja bandiidid aga olid rahul Hiina koopiatega. Nii sai karmiinpunasest jakist uute venelaste vorm. Bandiitide heaks töötasid ka endise üleliidulise vabariigi disainerid (näiteks Slava Zaitsev), kes õmblesid järjest uusi ja uusi rõivamudeleid.
Millega täiendasid 90ndate gangsterid oma uut mainet? Eriti julged ja julged ei peljanud kombineerida vaarikavärvi jopet Adidase dressipükste ja klassikaliste kunstnahast kingadega. Eliidile lähedased ei lubanud endale sellist luksust ja said hakkama mustade pükstega, kuid ei unustanud kunagi kuldehteid ja rahakotti.
Üldiselt on jope vaid ajastu sümbol, tegelikult võib 90ndate alguse uusvenelaste stiili ja elu kohta palju öelda. Näiteks ehitasid nad kõik samad punastest tellistest majad, nagu lossid. Seni võib sarnaseid ehitusjärgus arhitektuurilisi ehitisi leida linnalähedastest puhkeküladest. Ka autot valides ei näidanud uusrikkus kujutlusvõimet. Reeglina ostsid rikkad vennad endale Mercedes 600 mudeli, BMW Grand Cherokee või vana hea VAZ-21099.
Moe juurde tagasi tulles tasub mainida, et tuntud poliitiliste sündmuste tõttu tekkis "raudne eesriie"avati, hakati riiki aktiivselt importima odavaid madala kvaliteediga kaupu Türgist ja Hiinast. Uute toodete järele näljased bandiidid ja nende naised omandasid aktiivselt moodsat prügi ja neid peeti kogu Venemaa stiili suunanäitajateks. Õhukeste stilettodega pumbad, erinevatest sünteetilistest materjalidest dressipüksid, maailmale tundmatute firmade teksapüksid ja palju muud. Muuhulgas ilmusid turgudele ja poodidesse Hiinast pärit laste mänguasjad, Ameerika rämpstoit (mis on siiani populaarne) ja palju muud, mida me kõik nüüd nostalgiaga meenutame.
Muidugi, ka praegu saab karmiinpunase jope osta igast moeosakonnast (mood on õnneks tsükliline), kuid seda ajastut ei saa tagasi pöörduda. 90ndad on ajalugu.
