Täiuslikult istuv ülikonna või kleidi õmblemiseks vastav alt figuurile on vaja arvestada konkreetse inimese figuuritüübi kõigi nüanssidega, st uurida kõiki figuuri mõõtmete tunnuseid. tüüpiline naistefiguur. Rätsep peab hoolik alt mõõtma iga eendit naise kehal. Ainult sel juhul istuvad riided talle nagu teine nahk.
GOST 17522-72
Tüüpilise naiste figuuri standardmõõtmelised märgid arvutati välja ja kinnitati 1972. aastal NSV Liidu riikliku standardiga. Sellest ajast peale on mõõtmis- ja arvutusmeetodites tehtud mõningaid parandusi ja täiustusi, kuid põhimõte on jäänud samaks.
Mõõtmisreeglid
Need on:
- Enne mõõtmist peab naine jalanõud jalast võtma ja riietuma aluspesuni.
- Naise poos peaks naiste figuuride tüüpiliste mõõtmete GOST-i järgi olema pingevaba ja lõdvestunud.
- Jäsemete mõõtmete ning rinna, puusade kõrguse määramiselkasutage alusena keha paremat külge.
- Tüüpilise ümbermõõduga naiste figuuri mõõtmete tuvastamisel tuleks kõiki figuuri mahtusid mõõta pehme mõõdulindiga. Teip peaks olema kehaga tihedas kontaktis, kuid mitte nahka pigistama.
- Mõõtmisviga ei tohi olla suurem kui 1 mm.
Antropomeetrilised punktid
Kehal on tinglikult paiknevad punktid, mis aitavad täpsem alt mõõta ja määrata tüüpilise naisefiguuri mõõtmete omadusi:
- Pea kõrgeimat punkti krooni piirkonnas nimetatakse tipuks.
- Seitsmenda kaelalüli eendis olevat punkti nimetatakse kaelaks.
- Kaela ja õla kokkupuutepunkt on kaela põhi.
- Kaela põhja tagumine punkt on selle ümbermõõdu mõõtmisel punkt, mis asub lindi all otse selgrool.
- Rangluu kõige silmatorkavamad punktid on rangluu punktid.
- Rangluude vahelise lohu punkti nimetatakse rinnaku ülaosaks.
- Rinna keskel, neljanda ribi kõrgusel, on rinnaku keskpunkt.
- Õla taga abaluu luu kõige väljaulatuvamat osa nimetatakse õlavarreluu akromiaalseks punktiks.
- Õla tippu rangluu ristumiskohas akromiaalse õlavarreluu punktiga nimetatakse õlavarreluu punktiks.
- Küünarliigese külgprojektsiooni nimetatakse radiaalpunktiks.
- Nibu punkt on rinna kõige väljaulatuvam osa.
- Kõige väljaulatuvam osa vaagnaluude külgedel vastav alt naiste tüüpilise figuuri mõõtmete omaduste parameetritelenimetatakse oga-niude eesmisteks punktideks.
- Põlvepunkt on põlveliigese keskel.
- Ees oleva kaenla kõrgeimat punkti, kui käsi on langetatud, nimetatakse kaenla eesmise tipuks.
- Kaenla kõrgeimat punkti tagaküljel, kui käsi on allapoole, nimetatakse kaenla tagumiseks tipuks.
- Tuharapunkt asub tuharate kõige väljaulatuvama osa piirkonnas.
- Vöökoha kitsamas osas küljel on vööjoone punkt.
Punktide märkimine
Naiste figuuride tüüpiliste mõõtmete põhiomaduste kindlaksmääramiseks alustatakse märgistamist põhipunktidest: kael, õlg, kaenlaalused ja taljejoon.
Kehal olevad punktid on tähistatud pliiatsiga, mis on nahale kahjutud, ja vöökoht on tähistatud õhukese nööri või elastse ribaga.
Tüüpilise naiste figuuri mõõtmete suuruse määramine pikkuse järgi
- Tipupunkti kõrgus määratakse kauguse mõõtmisega põrandast pea ülaosast seisvas asendis ja see on võrdne kõrgusega.
- Rinna ülemise punkti tase – mõõdetuna põranda ja rinnaku ülemise punkti vahelt seisvas asendis.
- Clavikulaarpunkti tase – vertikaalne kaugus põranda ja rangluu punkti vahel.
- Ees oleva kaelapunkti aluse tase – mõõdetuna põranda ja kaelapunkti põhja vahel vertikaalselt.
- Õlapunkti tase – mõõdetuna põranda ja õlapunkti vahel.
- Nibu punkti tase – mõõdetuna põranda ja rindkere kõige väljaulatuvama punkti vahelseisuasend.
- Vöö kõrgus – kaugus põranda ja vöö kõrguse määrava punkti vahel.
- Oasa-niude eesmise punkti kõrgus – mõõdetuna põrandast vertikaalselt eesmise oga-niudepunkti tasemeni.
- Põlvepunkti tase – mõõdetuna põrandast kuni põlvekedra keskpunktini.
- Emakakaela punkti tase – mõõdetuna põrandast kaelamärgini.
- Tagumine kaelus – mõõdetuna põrandast tagumise kaeluseni, rangelt vertikaalne.
- Tagumise kaenla kõrgus – kaugus põrandast tagumise kaenlaaluseni.
- Infragluteaalse kortsu kõrgus – mõõdetuna põrandast kuni tuhara madalaima väljaulatuva osani.
- Külgi kaugus vööst põrandani.
- Eesmisest vööst põrandani.
- Sääre pikkus.
Tüüpilise naiste figuuri mahuliste mõõtmete tunnuste määramine
- Kaela ümbermõõt – lindi serv taga peaks olema rangelt üle kaela tipu ja ees puudutama rangluupunkte.
- Rinnaümbermõõt I-s - naisega näost näkku seistes tuleb naise selja taha visata meetrilint, kinnitades selle abaluudele. Lint peaks oma ülemise servaga puudutama kaenlaaluste ülaosasid, läbima rindkere ja ühenduma parema rindkere piirkonnas.
- Rinna ümbermõõt II - teip jookseb mööda abaluude kõige väljaulatuvamaid osi, ülemine serv puudutab kaenlaaluseid, läbib nibupunkte ja sulgub parema rinna piirkonnas. Mõõtmine1. ja 2. rinnaümbermõõt tehakse ilma teipi abaluudelt nihutamata.
- Rinnaümbermõõt III - rangelt horisontaalselt jookseb lint rinna alla tasemel ja sulgub parema rindkere piirkonnas.
- Vöökoht – teip jookseb horisontaalselt ümber torso vööjoone punktis.
- Puusade ümbermõõt, võttes arvesse väljaulatuvat kõhtu - lindi tagant asetseb tuharate väljaulatuvad punktid, seejärel rangelt paralleelselt põrandaga läbib kõhule vertikaalselt rakendatud joonlaua ja sulgub parema reie küljelt.
- Puu ümbermõõt, välja arvatud kõht – teip läbib horisontaalselt tuharapunkte ja sulgub ees parema reie juures.
- Reie ümbermõõt – reie kõige täielikuma osa mõõtmine.
- Põlve ümbermõõt seistes.
- Sääre ümbermõõt.
- Ümbermõõt pahkluu kohal.
- Õlavöö – mõõdiku lindi serv peaks toetuma vastu kaenla ülaosa.
- Randme ümbermõõt.
- Pintsli ümbermõõt.
- Pea ümbermõõt – mõõdetakse pea kõige väljaulatuvamad osad taga ja otsmik ees.
- Painutatud põlve ümbermõõt - istumisasendis, kui jalg on kõverdatud täisnurga all, läheb teip põlve taha ja sulgub ees põlvepunkti tasemel.
- Jalalaba ümbermõõt – mõõdulint peaks altpoolt olema ümber kanna, läbima jalalaba ja sulguma üle jalalaba.
Põhipunktide vahelised kaugused
- Õlgade laius – mõõdetuna kaela alaosast piki õla kallet õlapunktini.
- Kaela aluse ja radiaali punkti vaheline kaugus– piki õla kallet ja õlapunkti.
- Kaela põhja ja randmejoone vaheline kaugus – piki õla, õla ja radiaalsete punktide kallet.
- Kaela punkti ja rindkere I-nda taseme vaheline kaugus – mõõdetuna läbi kaela aluse esimärgi.
- Kaugus kaelapõhja tagumisest punktist rindkere I esiosa jooneni - tagumisest punktist läbi kaelapõhja esijoone kuni rinna esijooneni.
- Rinna joon 1 – mõõdetuna kaela punktist läbi kaelapõhja esipunkti kuni nibupunktini.
- Rinnajoon 2 – mõõdetuna kaelapõhja tagumisest märgist läbi kaela alguse esimärgi kuni nibupunktini.
- Vöökõrgus ees 1 - kaelamärgist läbi kaela alguse esimärgi, nibu osutab vööjoonele.
- Vöö esiosa kõrgus 2 – kuklapõhja tagumisest märgist läbi kaelapõhja esimärgi ja nibu punktid vööjooneni.
- Kaela punkti ja ees oleva kaenla tagumise osa tasapinna vaheline kaugus.
- Kaugus kaelapõhja tagumisest märgist ees oleva kaenla tagumise osa tasemeni.
- Kaardu läbi õla kõrgeima punkti – teip läheb ümber õla kaenla tagumise nurga ülaosast läbi õlapunkti kuni kaenla eesmise ülaosani.
- Kaelapunkti ja 1. ja 2. ümbermõõdu rindkere joone vaheline kaugus, võttes arvesse väljaulatuvaid abaluude - mõõdetakse tagant, teipi hoitakse vertikaalselt.
- Vertikaalne kaugus kaelapõhja tagumisest punktist kuni 1. ja 2. ümbermõõdu rinnajoone seljatasandini, võttes arvesse väljaulatuvaid abaluude.
- Selja pikkust mõõdetakse kaela tagant vöökohani läbi väljaulatuvate abaluude.
- Seljaosa pikkus kuklapõhjast vöökohani läbi väljaulatuvate abaluude.
- Õlakõrgus kaldu – mõõdetuna vöökoha ja lülisamba lõikepunkti ja õlapunkti vahel.
- Vööjoone ja kaelapõhja tagumise märgi vaheline kaugus, välja arvatud abaluude väljaulatuv osa.
- Figuuri ülaosa suurus läbi kuklapõhja tagumise märgi, võttes arvesse väljaulatuvat rindkere - tagant vöökohast esiosa vöökohani.
- Rinna laius – mõõdetuna kaenlaaluste esiosa vahelt.
- Kõige väljaulatuvate rindkere punktide vaheline kaugus.
- Selja laius – kaenlaaluste tagumise osa vaheline kaugus.
- Vööjoone vaheline kaugus külje ja tooli kindla tasapinna vahel istumisel.
- Õla pikkus – mõõdetuna õla ja tala punktide vahel.
- Küünarvarre pikkus – mõõdetuna õlapunkti ja randmejoone vahel.
Märgid tüüpiliste arvude määratlemiseks
Kõik tüüpilisi naiste figuuride mõõtmeid ühendavad sellised parameetrid nagu pikkus, rindkere ja puusad koos kõhuga.
Standardfiguuriga on naiste pikkus vahemikus 134–182 cm 6 cm kordades, rindkere maht võib olla ligikaudu 72–136 cm, väljaulatuva kõhuga puusade maht on tavaliselt vahemikus 80–152 cm.
Tüüpiliste standardkujude mõõtmed vastavad suurustabelile vahemikus 36 kuni 62 rõivasuurust.
Naiste tüüpiliste figuuride mõõtmed 2 täispikkusesmittestandardsete kehaparameetritega rühma täheldatakse rinnamahuga üle 140–148 cm, kõrgusega 158–170 cm ja puusaümbermõõduga, võttes arvesse väljaulatuvat kõhukelme, 140–164 cm.
