Juuste kloonimine on uus progressiivne meetod kiilaspäisuse (alopeetsia) vastu võitlemiseks. New Yorgi teadlased on tõestanud, et tervete folliikulite siirdamine aitab haigusega toime tulla 1-2 aasta jooksul.
Uurimis- ja arendustegevus
Statistika järgi kannatavad üle 50-aastaste naiste ja meeste juuste väljalangemise all enam kui pooled. Selle tõttu moodustuvad paljud kompleksid, inimesed tunnevad end vähem atraktiivsena. Põletuste tagajärjel võib inimene jääda juusteta. Sel juhul on teil vaja ka elusrakkude siirdamist kiilaspäisuse piirkonnas.
California ülikooli teadlased eraldasid vabatahtlikelt terveid juukseid ja asetasid need toitainekeskkonda. Mõne päeva pärast märgati, et rakud hakkasid intensiivselt jagunema.
Nii jõudsid teadlased järeldusele, et peanahale üle kantud terved folliikulid võivad juurduda ja juuksed hakkavad vastav alt kasvama.
Millal uuringud lõppevad?
Esiteks klooniti loomakarvad. Katses kasutati laborirotte. Teadlased on veendunud, et folliikulite elulemus ei ole halb. Inimestel tuleb teha täiendavaid uuringuid. See ei nõua vähemat5–10 aastat.
Selle aja jooksul peaksid teadlased veenduma, et folliikulid on hästi välja kujunenud. Lisaks on katse osaks siirdatud juuste kasvu ja struktuuri jälgimine, mis võtab samuti mitu aastat. Samuti sõltub uurimistöö aeg projekti rahastamisest. Kui raha investeerimine peatub, ei saa uuringu lõppu niipea oodata.
Juuste kasvutsüklil on mitu perioodi ning arstid ja teadlased pole neid protsesse veel täielikult mõista. Kloonimisprotsessi alustamiseks on vaja järjepidev alt lahendada igas kasvutsüklis tekkivaid probleeme.
Isegi kui teadlased mõistavad kiiresti kõiki juuksekasvu nüansse, peate ikkagi laboris toimuvaid protsesse reprodutseerima. Siin pikeneb uurimistöö aeg, sest iga uue etapi vigadega on vaja algusest peale hakata rakke kunstlikult kasvatama. Tõenäoliselt kestab uuring 10 aastat.
Projekti miinused
Kahjuks ei lähe teadusuuringud nii libed alt. Teadlased pole veel otsustanud küsimuse üle, kui sügavale tuleks implantaat asetada, et ellujäämismäär suureneks. Samuti pole siirdamismeetodit veel heaks kiidetud.
Juuste kloonimist (fotol) tumedatel juustel on tehtud juba kümneid kordi. Kahjuks ei ole tulemused alati positiivsed. Mõnikord muutub rakkude jagunemise käigus värvus mõnevõrra ja inimesel muutuvad siirdatud piirkondade karvad varju.
Seda probleemi saab lahendada mehaaniliselt juuksevärviga. Kuid see valik ei sobi alati meestele. Teadlased töötavad aktiivselt lahenduse kallal.
Lühikeste juuste kloonimine toimub samal viisil. Lühikese soenguga inimestel on implanteerimiseks kvaliteetse materjali võtmine problemaatilisem. Seetõttu soovitatakse patsientidel enne protseduuri pisut juukseid kasvatada.
Kes ei võiks lasta juukseid kloonida?
On olukordi, kus see protseduur ei aita kiilaspäisusega toime tulla. Näiteks ei aita kloonimine, kui patsiendil on keha immunoloogiliste protsesside rikkumise tagajärjel tekkinud alopeetsia. Kahjuks on seda tüüpi haiguste puhul implantaatide elulemus väga madal.
Teadlased märkisid ka, et mõne aja pärast langevad lõpuks välja isegi need karvad, mis suutsid eduk alt juurduda ja hakkasid kasvama pärast siirdamist. Seda protsessi seostatakse immunoloogilise reaktsiooniga. Kui arstid ei suuda põhihaigust ravida, siis juuste kloonimine ei päästa patsienti kiilaspäisuse eest.
Naised, kes kaotavad juukseid menopausi taustal toimuvate hormonaalsete muutuste tõttu, on alopeetsiaga raske toime tulla. Neid on võimalik aidata alles pärast selle protsessi täielikku lõpetamist. Sel juhul luuakse hormonaalne taust ja implantaatide elulemus suureneb.
Juuste siirdamist kasutatakse nüüd eduk alt. See protsess sarnaneb kloonimisega,aga tema jaoks ei kasvatata terveid juukseid in vitro, vaid võetakse materjali doonoritelt. Praegu on see hea viis inimeste juuste väljalangemise vastu võitlemiseks.
